Laste pildistamine – osa 2

laste pildistamine osa 2b

See postitus on pühendusega Katrile, kes eelmise pildistamise postituse juures avaldas soovi lugeda veidi tehnilisemat juttu ehk siis, millist ava/säri jne kasutada lapse pildistamisel. Ja kuna ta mõned päevad tagasi sai emaks, siis nüüd on paras aeg!

Kogu alljärgnev jutt on mu isiklik arvamus ja kuna ma ei ole professionaalne fotograaf vaid ikka pühapäevapiltnik, kes pildistab oma pere jaoks, siis võivad mõned mu seisukohad olla ekslikud ja eks paljud asjad on lihtsalt eelistuste ja maitse küsimus ja igaüks peab leidma endale oma.

Tunnistan ausalt, et pildistamise numbrilistesse väärtustesse süübin ma nii vähe kui võimalik ja nii palju kui hädatarvilik. Kunagi kui pildistama hakkasin (nii 10-15a tagasi), siis jah, lugesin erinevaid raamatuid ja artikleid sel teemal ja üritasin kõik terminid ja numbrid endale selgeks saada. Nüüd aga on kujunenud teatud mugavus, kus olulisem on hetke ja emotsiooni tabamine kui tehniliselt täiuslik pilt.

Alustame siis algusest – varustus.

Varustus

Ma pildistan peegelkaameraga, millel on kit-objektiiv (standardne objektiiv, mis tuleb nn vaikimisi kaasa). Objektiiv on mu fotovarustuses kõige suurem murelaps. Kuna ma pildistan ikka väga palju siseruumides ja meie kodus on loomuliku valgusega kehvad lood (akna taga on suur puu, mis tuppa väga valgust ei lase), siis kit-objektiiv kipub väga tihti liiga pimedaks jääma (max ava 2,8). Olen kaalunud valgema objektiivi ostmist, kuid nii põletav see soov veel ei ole olnud ja alati on raha kuhugi rohkem vaja läinud. Kui mul on vaja lisavarustust (lisavälk, statiiv vms), siis näppan abikaasa fotokotist, kuid seda juhtub harva.

Millest ma oma peegelkaamera puhul puudust tunnen, on video funktsioon. Mõnikord tahaks ju ikkagi laste tegevusi videole ka jäädvustada. Aga see mure ei ole kõikidel peegelkaamera omanikel, minu oma on lihtsalt nii vana, et siis peeglitel video võimalusi ei olnud.

Välk

Väldi seda! Kaamera sisseehitatud välk teeb pildid lamedaks ja kaotab pehmed varjud. Iga kell tuleks eelistada olemasoleva valgusega tehtud pilte. Alternatiiv oleks kasutada lisavälku, sel juhul peab see alati laskevalmis olema, st kaamera küljes ja akud laetud. Lisavälk tuleks suunata mitte otse objektile, vaid suunata kas lakke või peegeldada seinalt. Nii jääb pilt loomulikum kui otse objektile suunatud välgu puhul.

Valge tasakaal ehk white balance

Selle režiimi valin ma alati enne pildistamist, Auto režiimi ei kasuta. Toas olles tuleb siis määrata, millise temperatuuriga valgusega on tegu – kollane, sinine vms (hõõglamp, flourestsent jne). Õues – kas on päikeseline, pilves jne. Kui valge tasakaal on vale, siis tulevad toas tehtud pildid näiteks kollased.  Raw formaadis pildistades (vt allpool) ei ole valge tasakaalu seadmine nii oluline, sel juhul saab järeltöötluse käigus tasakaalu õigeks sättida.

ISO

ISO väärtus ehk sensori tundlikkus.  See tähendab, kui palju valgust sensor pildi tegemiseks vajab – mida suurem on ISO, seda tundlikum ja  seda vähem valgust pildi tegemiseks on vaja. Kõrge ISO puhul tekib lihtsamini pildile ka müra (teralisus). Kui valgustingimused on head, tuleks kasutada võimalikult madalat ISO väärtust. Mida pimedam, seda suurem ISO – kuid tuleb riskida mürarikaste piltidega. See sõltub kaamerast, millise ISO väärtuse juures pildil kvaliteet täiesti kaob, tuleb lihtsalt katsetada.

Üldiselt soovitatakse õues pildistada ISO 100-200 väärtusega, toas kuni 800. Auto ISO seadet ma ei kasuta kunagi. Vaikimisi on mul peal 200, mida ma siis vastavalt olukorrale muudan samm haaval kõrgemaks kuni saan rahuldava tulemuse.

Ava ja säri

Laste ja portreede pildistamisel eelistan võimalikult suurt ava (ehk siis tegelikult kõige väiksem võimalik number). Sel viisil tõuseb pildistamise objekt rohkem esile ja taust muutub uduseks. Režiimiks Av (Canonil) ehk ava prioriteet – sel juhul valib kaamera ise sobiva säriaja. Siin peab aga jälgima, et säriaeg liiga pikaks ei muutuks, sest sel juhul tuleb udune pilt, eriti kui objekt liigutab. Kuskilt on kõrvu jäänud, et käest pildistades oleks max säriaeg 1/30, suurema puhul jääb käe värin juba peale. Kuna lapsed kipuvad ikka liigutama, siis peaks säri kiirem olema. Olen lugenud soovitust, et mitte aeglasem kui 1/125.

Tuleb meeles pidada – mida suurem ava, seda rohkem valgust sensorile pääseb ja seda udusem on taust / mida väiksem ava, seda vähem valgust ja seda teravam on kogu pilt.

Mida aeglasem säriaeg, seda rohkem valgust pääseb sensorile, kuid on oht udusele pildile (objekti liikumise ja käe värisemise tõttu), mida kiirem säriaeg, seda vähem valgust, kuid teravam objekt.  

See kõik on lihtne kui pildistada õues päevasel ajal kui on piisavalt valgust. Siis panen aga max ava ja ISO 200 ja tulistan. Probleem aga on tubaste piltidega, kus valgust vähe. Vanasti oli abiks laetulede põlema panemine, kuid praegused säästupirnid on mu pehmelt öeldes pahaseks teinud. Nii ma siis kombineerin ava, säri ja ISO väärtusi kuni saan piisavalt valgustatud pildi.

RAW vs JPG

Peegelkaameratel on võimalik valida, millises kvaliteedis pilte teha. Minu kindel soovitus – pildista RAWsse kui võimalik, see annab nii palju lisavõimalusi hilisemal pilditöötlusel ja asja saab ka neist piltidest, millest muidu võibolla ei saaks. Jah, failid on suuremad ja võtavad rohkem ruumi. Jah, ilma “ilmutamata” neid kasutada ei saa ja see on lisatöö. Siiski võidad kvaliteedis. Kõvasti. Näiteks saab RAW formaadis ühe hiireklikiga muuta õigeks valguse tasakaalu kui see on pildistamise hetkel näiteks ära ununenud.

Ülaltoodud pildi andmed: ava f5,6, säri 1/125, ISO 400. Tänu suurele avale on taust (pind, millel laps istub) juba udune.

Varem fotograafia teemal kirjutatud: 6 nippi, kuidas teha veel paremaid pilte oma lastest.

Kui leidsid selle artikli kasuliku lugemise olevat, siis anna sellest ka meile märku – me toitume positiivsest tagasisidest! Ja alati on teretulnud sõpradele soovitamine. 

Advertisements

3 thoughts on “Laste pildistamine – osa 2

    1. mutukamoos Post author

      Aitäh vihje eest! Me nüüd mehega istume arvuti ees ja vaatame objektiivide testide tulemusi. Ükskord on vaja end ju käsile võtta ja see valik ja ost ära teha :) Tahaks ju Pisipiiga beebieast ka häid pilte saada. Tirtsuga oli see mure väiksem, sest tema sündis suvel ja siis oli valgust oluliselt rohkem.

      Vasta
      1. Thredahlia

        Ahjaa, ja vabandatagu teatavat anonüümsust – Merilin Rosenberg olen :) Kui on huvi, siis võin meili teel privaatsemalt albumi linki jagada – mul enamus toas tehtud pilte lastest on selle objektiiviga tehtud :)

        Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s