Raamat: Temperament ja kooliedu

lapse temperament

Miks mõne lapse jaoks on oluline juua mahla just punasest tassist, mitte sinisest, miks mõni laps võib hakata suvalisel hetkel “põhjuseta” jonnima, miks mõni laps ei tahagi käelist tegevust kaasa teha, miks tundub, et mõni laps ajab oma vanemad meelega peast halliks?

“Väikelapse sotsiaalsuse” raamat andis mulle nii palju mõtteainet, et otsustasin raamatukogust ka sama autori temperamenditüüpe käsitleva raamatu hankida. Kuigi selle fookus oli eelkõige kooliealistel lastel, siis sain palju targemaks ka oma 2-aastase põnni käitumise koha pealt.

Raamat: Liisa Keltikangas-Järvinen, “Temperament ja kooliedu”, Tallinn 2009

Mis on temperament?

“Kõik temperamenditeooriad, sõltumata rõhuasetusest, peavad temperamendi olulisteks tunnusteks stabiilsust, püsivust ning varajast ilmnemist”. Siiski tuleb meeles pidada, et kuigi inimesel võib olla tema temperamendist tulenev kalduvus käituda nii või naa, mängib siin suurt rolli kasvatus ja ühiskonna normid, kas ta ka nii käitub. Kas mingit temperamendijoont aktsepteeritakse, sõltub paljugi kultuurist – näiteks idamaades on ujedus vooruseks, lääne kultuuris aga taunitav ja sellist last üritatakse ümber kasvatada.

Autor rõhutab, et temperament ei ole intelligentsusega kuidagi seotud. Mõni inimene teeb asju lihtsalt aeglasemalt kui teine. Kahjuks siiski mõjutab temperament hakkamasaamist koolis, hoolimata lapse tegelikest võimetest. On lapsi, keda häirib ümbritsev melu ja pidev muutuste protsess rohkem kui teisi. On lapsi, kes oma temperamendist tulenevalt ei suuda pikalt paigal püsida ja hakkavad seetõttu õpetajale närvidele käima. Aeglase aktiivsusega lastel on raskusi aja peale ülesannete täitmisega kuigi nad ainet valdavad jne.

Millised on temperamendijooned?

Selles raamatus ei ole juttu koleerikutest ega sangviinikutest. Temperamendijooned, mida analüüsitakse on hoopis:

  • sensitiivsus (kõrge ja madal)
  • aktiivsus (kõrge ja madal)
  • kohanemine või paindlikkus (kõrge või madal)
  • visadus
  • häiritavus
  • rütmilisus (või ennustatavus)
  • lähenemine ja distantseerumine (kui kergelt asub kontakti teiste inimestega)
  • intensiivsus
  • meeleolu

Ühel inimesel võivad esineda erinevad kombinatsioonid mainitud temperamendijoontest, mõni kõrgem, mõni madalam.

Kellele see raamat on kirjutatud?

Kuigi raamatus on antud palju nõuandeid just kooliõpetajatele, kuidas käituda teatud temperamendijoontega lastega, siiski saavad siit nippe ka lapsevanemad. Peale selle raamatu lugemist on palju lihtsam mõista, miks mõne lapse jaoks on oluline juua mahla just punasest tassist, mitte sinisest, miks mõni laps võib hakata suvalisel hetkel “põhjuseta” jonnima (sest tema tegevus katkestati hoiatamata, päevaplaani tuli ootamatu muutus vms). Miks mõni laps ei tahagi käelist tegevust kaasa teha, kuid õpib jälgides siiski sama palju jne. Miks mõni laps teeb uljaid trikke ja ajab vanemad varakult halliks, miks mõni laps ei lase oma juukseid kammida, miks on hea panna aktiivsed lapsed tunnis kontrolltöid kokku korjama ja miks teist last just ei tohi püstitõusmisega segada.

Hea lugemine, tõesti soovitan!

Veidi lisalugemist netist:

Samalt autorilt veel – “Väikelapse sotsiaalsus”

Kui sa leidsid selle artikli kasuliku olevat, siis anna sellest märku! Mul on tagasiside üle ainult hea meel ;)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s