Mis muudab tegevuse Montessori tegevuseks?

Racheous blogis ilmus hiljuti infograafika, mis püüab vastata küsimusele, mis muudab ühe tegevuse Montessori omaks – kust jookseb piir tavalise lastetegevuse ja Montessori tegevuste vahel? Toon siinkohal ära lühendatud ja oma kommentaaridega vabatõlke.

• Laps juhib tegevust. Tal on vabadus ise valida, millega ta tegeleb.
• Montessori tegevustesse ja õppevahenditesse on sisse ehitatud iseeneslik vigade kontroll. Laps taipab ise, et on valesti teinud ja saab oma vea parandada. Näiteks meie hulkade õppimise mängus tuleb kasutada täpset arvu nööpe, et laps saaks veast aru kui tal mõni nööp üle või puudu jääb.
• Tegevus kaasab meeli. Paljud Montessori õppevahendid on üles ehitatud sensoorsele õppimisele. Katsu, haista, kuula jne.
• Aktiivõpe – lapsed õpivad läbi tegemise. Ka abstraktseid kontseptsioone õpetatakse läbi tegevuse.
• Omaduste isoleerimine, mis aitab lapsel keskenduda hetkel õpetatavale. Kui laps õpib näiteks pikkuste järjestamist, siis õppimisel kasutatavad klotsid erinevad üksteisest ainult pikkuse poolest (värv ja materjal on sama).
• Iseseisvus on eesmärk. Tegevused on korralikult ette valmistatud ja lapsel on käepärast kõik vahendid tegevuse iseseisvaks lõpetamiseks. Aitab tõsta lapse enesekindlust.
• Rõhutab keskendumist. Avariiulitel olevate tegevuste juurde võib laps igal hetkel tagasi pöörduda, et oma oskusi lihvida. Kordamine on tarkuse ema ;)

Kui sa soovid aegsasti teada saada järgmistest postitustest, siis hakka Mutukamoosi Facebooki lehe fänniks või kliki paremal ääreribal “Jälgi” ja saad teated oma postkasti.