Olin ammu otsinud sobilikke puidust tähti, millega lapsed saaksid sõnade kokkupanemist harjutada. Praegu on nad veel väikesed, kuid alguses mängiksid ja siis mingi hetk alustaks juba sõnade kirjutamisega. Mingit suvalist hiinakat ma ei soovinud mitmel põhjusel:
Sattusin hiljaaegu Canoni lehele, kus on võimalik tasuta alla laadida mitmesuguseid paberitöid – alates laste kaardimängudest lõpetades ülikeeruliste makettidega. Lisaks siis igasugused kaardipõhjad jm nipet-näpet. Jätka lugemist
Kui Eveliis kirjutas hästi armsasti oma blogis eelarvamusest Montessori kool = “totude-kool”, oli mul esialgu tahtmine sealsamas kommenteerida, et ega ta väga mööda ei pannudki :) Siis aga küpses peas alloleva postituse idee. Jätka lugemist
On teil kogemusi, milline on asjalik? Poodides on valik lai ja sirvimisega raske otsustada, milline oleks hea. Mul ühe aialoomade raamatuga on kogemus, kus lõpuks tigu otsima hakates oli seal ainult viinamäetigu, kes Eestis ei ole siiski igal pool igapäevane nähtus. Ma enam ei mäleta, aga mingi meil väga elementaarne olevus oli sealt veel puudu – tõlkekirjanduse häda. Sooviks sellist, kus oleks pilte erinevatest eluvaldkondadest. Hiljuti tekkis näiteks vajadus selgitada, mis on rakett :) Hea oleks olnud raamatust kohe pilt juurde otsida.
Tänan juba kõikide soovituste eest ette!
Eveli
Hiljaaegu võttis minuga ühendust Mari Teadliku Vanema portaalist sooviga teha minuga intervjuu. Mis mul ikka kosta oli – loomulikult olin meelitatud ja nõus! Värskelt ilmunud kirjatüki leiategi Teadliku Vanema portaalist.
Ma kohe üldse ei raatsi vaasist lilli peale õitsemist ära visata. Eriti kui on sellised õied, mis vähehaaval hakkavad kroonlehti poetama, kuid siiski on veel ilusad ja mitte väga kuivanud. Olengi neid võimaluse korral Tirtsule mängimiseks andnud. Jätka lugemist
“10 habits parents need to break – like yesterday”. Ma lugesin seda artiklit ja tundsin end ära nii mõnegi punkti juures. Kahjuks. Mõne asja puhul olen ma ise tundnud, et nüüd vist läksin liiale – näiteks pidev pildistamine. See häda oli mul juba enne laste sündi.
Fotograafiahuviline sõber – jaa ikka, kutsume ta pidu/pulma/üritust pildistama. Ja nii mu aeg möödus kaamera taga, pärast avastades ja kuuldes, kuidas nii mõnigi ere hetk ja tundmus minust sel õhtul mööda läks, sest ma olin ametis hea kaadri leidmisega. Jätka lugemist
Küll mitte minu, vaid laste :) Pildistasin üles, mis on lastel kaasas pikematel autosõitudel, et end lõbustada.
Üks osa mängust on kott ise. Ühel päeval ta lihtsalt otsustas, et see kott (milles mul seni beebimonitorid olid), on nüüd tema oma ja seda on vaja igale poole kaasa vedada. Pole küll teab mis stiilne, kuid mul pole mahti olnud alternatiivi otsimisega ka tegeleda. See kott on hea selles mõttes, et kuna ta on jäik, siis on luku avamine ja sulgemine lihtne teostada ja päris tihti ongi kogu mäng see, et kõik asjad kotti laduda ja siis sealt jälle välja võtta (lukk kinni-lahti ka sealjuures). Kotis on: Jätka lugemist
Panin täna Pisipiigale esimese aarete korvi kokku. Aarete korvi kogutakse maja pealt ja loodusest kokku erinevate tekstuuridega esemed, et beebi saaks neid kõikide oma meeltega avastada. See on lastepsühholoogi Elinor Goldschmiedi välja käidud heuristilise mängu idee, mille eesmärk on võimaldada lapsel avastada esemete omadusi. Jätka lugemist
Vahelduseks paberile värvimisele kasutasime seekord lõuendina käbisid ja metsa alt korjatud kuivanud puuoksi. Valisin ekstra sellised oksad, millel oleks koor maas, et oleks parem värvi peale kanda. Jätka lugemist
Mutukamoos 