Isetehtud mänguasi beebile

Kui me Tirtsuga (tollal 10k) tema esimesele pikale reisile läksime, siis üritasin meid võimalikult hästi ette valmistada ja varusin kõikvõimalikku kraami, millega teda lennureisi ajal lõbustada. Kui väike laps on sunnitud pikalt paigal olema, siis on hea anda talle mängimiseks uusi asju. Uusi selles mõttes, et mitte tutikaid poest soetatud vaid just uudset kogemust pakkuvaid – uus materjal, uus tegutsemisviis vms. Nikerdasin mõned mänguasjad ka ise – näiteks pildil oleva “kotikese” (kuju on koti oma, kuid funktsioon mitte). Põhiidee on siin nööbid – teate ju isegi kui hea meelega beebid ema kampsuninööpe iga külje pealt uurivad ja suhu topivad :)

Milleks blogida?

Vastasin just ühele vanemale kommentaarile, mis mulle meelde tuli, et õigel ajal jäi vastamata. Lugedes Raeli pikka vastust lasteraamatute postituse all tuli mulle kohe hea soe tunne südamesse, et blogil on nii toredad lugejad, kes nii pikki ja sisukaid kommentaare kirjutavad. Samuti oli mul hea tunne lugeda teie kommentaare PapaOpa kingiloosi postituse all. Siis mul läks kohe silm märjaks ja oli tahtmine teile üks pikk ja ilus tänupostitus kirjutada, kuid aeg läks ja läks ja sinnapaika see jäi. Ega ma ei ole sedalaadi kirjutamistes kuigi osav ka.

7 sügisest meisterdamist puulehtedega

Jagan teiega oma lemmikuid ideid, mida võiks teha sügiseste puulehtedega. Kuna ma ise kõiki järgi katsetada ei jõua, siis koondasin ideed ka Pinteresti, kust peaks hea visuaalse ülevaate saama. Soojenduseks aga pildikesed meie värvitud puulehtedest.

Räägime raamatutest. Ikka lasteraamatutest

Pean piinlikkusega tunnistama, et need pildid ootavad juba pea aasta aega avaldamist. Kui aga lastega surmast rääkimise postituse all kujunes lugejatega välja vestlus erinevate sobilike lasteraamatute teemal ja Alice soovitas oma blogist raamatusoovitusi lugeda ja seda ma tegin ja asi lõppes mõrvaga mu rahakotis (loe: suure raamatutellimusega), siis tõdesin, et on ikka väga hea kui keegi võtab vaevaks kirjutada selliseid lasteraamatute tutvustusi, kus on ka sisust ja piltidest fotod tehtud. Veebist on puhtalt kaane ja lühikese poekirjelduse põhjal keeruline tellida. Ma luban, et kui meil ükskord see pakkimise ja kolimise faas mööda saab, siis teen ka meie raamatuvarudest sellised tutvustused :)

ILIL PC Week 2 – teine nädal foto väljakutses

Pean tõdema, et sel nädalal olen ma ummikusse jooksnud. Esimese päeva teema oli From distance ja see pilt tuli kergelt. Järgmine teema aga oli “Bad habit” ehk halb harjumus. Ja siin jooksis mul mõte kinni ja peale seda ei tõusnud käsi ka teisi pilte tegema. Halb harjumus, mis mind ennast enam häirib (ok, neid on rohkem, aga see on kõige ebatervislikum), on liigne magusasöömine. Nagu tellitult oli ema sel päeval ostnud vanatädi sünnipäeva puhul tordi. Tädi enam ei ole, kuid emal on ikka kombeks tema sünnipäeva tähistada ja kuna me olime tal külas, saime ka sellest osa. 

Sensoorne mäng veekuulidega

Ma ei tea, mis nende kuulikeste nimetus täpselt on, kuid tegemist on lillevaasi pandavate graanulitega, mis vees paisuvad. Ma olen ammu tahtnud neid sensoorse mängu jaoks proovida ja olin rõõmus kui Home for You poes nende otsa komistasin. Me oleme viimasel ajal sensoorseid mänge üsna harva teinud, sest kui Pisipiiga on üleval, siis ma ei hoia selliseid asju kasutuses. Vaadates aga kui palju Tirtsule sellised tegevused meeldivad, peaksin siiski tihedamini leidma hetki, mil vidinad välja tuua.

Kuidas rääkida lapsele surmast? / ILIL Photography Challenge, Day 6 – From Distance

Ma otsustasin, et kord nädalas postitamine ei anna mulle piisavalt õppeefekti ja jätab ka võimaluse kõik ülesanded viimasele päevale jätta, seega teen nüüd siiski iga päev postituse. Vähemalt üritan :)

6. päeva teema on From Distance ehk siis kaugusest. Minu jaoks seostus see teema pildiga, kus fotograaf jälgib kellegi tegemisi eemalt ja ehk ka veidi varjatult. Käisime täna ema ja Tirtsuga mu isa hauda korrastamas ja surnuaial avanes ka võimalus sarnase kaadri tegemiseks.

ILIL Photography Challenge – Week 1

Otsustasin anda oma fotokale võimaluse pildistada ka midagi muud peale laste – võtan osa 30-päevasest fotoväljakutsest. Olen sarnaseid väljakutseid võõramaistes blogides näinud ja mõnel korral isegi tundnud kiusatust osa võtta, kuid siis otsustanud, et ei, mul ikka ei ole praegu aega. Kuna seekordne väljakutse tuli nö koduukse ette, ehk siis paljud kodumaised blogijad võtavad sellest osa, siis liitusin minagi :)

Mälestusteklotsid lapse pildiga

Vaadates otsisõnu, millega blogisse satutakse, hakkab isadepäev lähenema :) Pakun teile idee isadepäevakingiks, mille tegin meie pere isale möödunud aastal, kuid sellised klotsid sobivad kingiks ka jõuludeks või muudeks tähtpäevadeks ja mitte ainult isadele vaid ka näiteks vanavanematele. Kõige keerulisem osa nende tegemise juures on leida sobivad klotsid. Õnneks ma leidsin ema juurest ehitusjääkidest lõigatud klotse, kuid igas majapidamises ei pruugi neid olla. Ilmselt leiaks poest ka mingeid toorikuid kui meistrimeest ei ole käepärast. Ideaalis oleksin ma tahtnud võrdkülgset kuupi (ehk siis klassikalist mänguklotsi), kuid parema puudumisel leppisin piklike toorikutega. Edasine töö käik oli lihtne.