Oh, see kuri E!

Oh see kuri E

EDIT: [Eveli] Peale antud artikli avaldamist sain ühelt lugejalt kaalukaid vastuväiteid seoses E621 paanikaga. Nimelt sisaldavad paljud toiduained juba loomulikul kujul E621 – nt tomatid ja Parmesani juust. Puhtama toidu söömine on igati tervitatav nähtus, kuid ekstra E621 vältima ei peaks, sest puuduvad teaduspõhised tõendid, et ta ühtegi allpoolmainitud sümptomit põhjustaks. Pigem tasub jälgida, miks E621 on kasutatud – kas toode sisaldab liha vähe, on vett täis pumbatud vms. Veidi rohkem saate lisaks lugeda siit.

“This was an unfortunate episode that should teach us a lot about carefully reading proposals of cause and effect between something we eat and some effect that it might have. Eating is a very complicated subject, diet is a very complicated subject, and foods are very, very complicated materials. It’s usually very difficult to draw a straight line from one ingredient to a particular symptom or a particular problem.”

Aga nüüd algne artikkel.

[Elisa] Ma olen tihti kuulnud siit ja sealt, et E-ained on pahad-pahad, osad neist võivad vähki tekitada ja mis kõik veel. Siiani oli see aga selline “peaks jah vältima, aga…” asi, poodides ma toidupakkide silte väga lugeda ei viitsinud ja elasin muretult oma elu, roosad prillid ees. Siis aga sain ma lapsed…

Mürakarul tundus algusest peale olevat tundlik seedimine (rinnaga toitmise ajal ei saanud ma nt ise juua piima ega tarbida mitte midagi, kus muna sees on, vastasel juhul ei olnud tal mitte vaid gaasid, vaid ta röökis valust nagu keegi pussitaks teda) ja “sada allergiat” (põsed tihti punased). Pidasin enda toitumise kohta päevikut, üritades “pahalasi” välja peilida, kuid tulutult – vahel olid lapse põsed punased justkui ei millestki ning ometi “ma ei söönud ju midagi keelatut”. Näputoiduga alustades toimisin seega samamoodi nagu püreedegagi soovitatakse – et proovida üks toiduasi korraga ja jälgida lapse reaktsiooni. Hiljem märkasin, et söögikohas väljas süües tekib lapsel reaktsioon, vahel mõne uue lihatoote peale. Aga kõik tundus juhuse ja kokkusattumusena.

Ühel õhtul tundsin juba suurt lootusetuse tunnet meie müsteeriumi lahendamise koha pealt – lapsel jälle põsed tulipunased ja mees ütleb, et “laps sõi lõunaks ainult praekartulit”. No kes siis kartuli vastu allergiline on, eks?? Õnneks aga nägin ma pannil ühte alles jäänud kartulitükki ja märkasin, et mees oli kasutanud kartulimaitseainet. Tavaliselt ei lisanud me lapse toidule soolagi, aga laps oli sel päeval isa taldrikust süüa nõudnud…

Maitseainepurki uurides sain oma kahtlustele kinnitust – E621 maitseainetugevdaja. Seesama, mida paljud lihatooted ja nt juustudki sisaldavad. Esimese sammuna uurisin aine tausta internetist ning leitu tekitas mus totaalselt õõvastust.

Lõhna- ja maitsetugevdaja E621, teise nimega naatriumvesinikglutamaat, tugevdab toidule omast lõhna ja maitset. Seda kasutatakse lihatoitudes, valmistoitudes, puljongikuubikutes, salatikastmetes, maitseainesegudes, hiina köögis jne.

Tsiteerin http://tervis.postimees.ee/ artiklist (info allikaks Darja Matt Eesti Maaülikooli mahekeskusest):

“Maitsetugevdajate kõrvalmõjud:

  • võivad muuta inimesed närvilisemaks ja kergesti ärrituvaks
  • Hiina restorani sündroom – peavalu, pearinglus, migreenilaadsed peavalud, lihas- ja liigesevalud, näo punetus, südame pekslemine, iiveldus ja oksendamine
  • diabeedirisk – insuliini tootmise häired
  • rasvumine – mõjutavad kaaluga seotud hormoonide taset ja nendega seotud organite tegevust (näiteks pankreas jm)
  • ajurakkude suremus, õppimishäired (uuritud katseloomadel)
  • glutamaadiretseptoreid aitavad blokeerida ning glutamaadi omastamist aeglustada taimedes leiduvad flavonoidid, magneesium, antioksüdandid, vitamiin E, B-vitamiinid.”

Riskirühma kuuluvad allergikud, astmaatikud, peavalu põdevad inimesed ja lapsed. Imikute ja väikelaste toitudes on see lausa keelatud!

Mäletan veel netis surfamisest märksõnu “närvimürk”, “mõjub nagu dopamiin – tekitades sõltuvust ja blokeerib kõhust ajusse saadetavad signaalid aitäh-kõht-on-täis ehk põhjustab ülesöömist” ja “seotud tähelepanu defitsiidi häire ja hüperaktiivsusega”, “õppimishäired” jne. Enam ei mäleta, kust lugesin ja kas olid teaduslikud artiklid või mitte. Aga kui mu oma lapse põsed lähevad pool tundi pärast selle aine tarbimist tulipunaseks, siis mulle polnudki väga tugevamat tõestust vaja, et asi halb on.

Järgnes totaalne nõiajaht – kolasin läbi külmkapi ja kõik köögikapid. Kuna E621 leidmine juustust (nt maitsestatud juustukuubikud) oli mu jaoks üllatus, siis lugesin tol õhtul läbi vist KÕIKIDE pakkide sildid. Viskasin minema pea kõik maitseainesegud, puljongikuubikud, tegin korrektuurid meie poe ostunimekirjas. Kuna elasime sel ajal perega Leedus, kus pole E-ained veel väga ühiskondlikult teemaks tulnud (ehk tootjad pole tundnud survet midagi muuta), siis oli väga keeruline leida sinki-vorsti, mida me üldse süüa saaksime. KÕIGES oli see E sees! Lõpuks sõimegi 1,5 aastat vaid kahte erinevat sinki… Tavalise Knorri või Maggie vms puljongikuubiku asemel pidin ostma u 5 korda kallimat öko-puljongikuubikut, krabipulkasid käima kaugemalt poest toomas, sest vaid seal müüdi Northlandi krabipulkasid (toodetud Rimi tellimusel), mis olid E621st priid, külas olles iga toidu kohta küsima: “Mis sa sinna sisse panid?”.

Nüüd oleme õnneks Eestis tagasi ja poeskäik on nagu külastus paradiisi. Tarbijate survel on Eestis E-vabadus üpris hea, paljud tootjad on kas täiesti või osaliselt oma tooted sellest puhastanud. Eriti meeldib mulle see, et pakenditel on suurelt eraldi välja toodud, et toode on kas täiesti E-vaba või vähemalt E621 prii. See teeb ostmise lihtsamaks, mina nüüd ainult neid kleepsuga tooteid ostangi. Seetõttu satuvad meie pere ostukorvi näiteks Oskari või Maks & Mooritsa tooteid, midagi on vist Rakvere Lihakombinaadil ka jne. Suure juustufännina oli mul Eestisse tagasi tulles rõõm näha, et Saaremaa Piimatööstus on hakanud tootma maitsestatud juustukuubikuid (teate küll – neid, mida kõik külla minnes snäkiks kaasa haaravad), kus ei ole E621 sees.

See lõpuosa kõlas nüüd küll hullu reklaamina, aga tahtsin lihtsalt jagada rõõmu selle üle, et paljud Eesti tootjad on E-vabadusega juba kaasa läinud ning tegelikult ON võimalik oma toidulauda puhtama hoida.

Kuna me olemegi harjunud perega juba E621 vältima, siis ei teadnud ma, kas me väike 5-kuune Tiigriplika, kes on alles rinnapiimal, on selle vastu ülitundlik nagu ta vend või ei. Kui aga hiljuti külaskäigu ajal erinevaid snäkke (juustuvürfleid, mingeid maitsestatud leivakrõpse ja vorstipulgakesi) maitsesin ja tütrel tund hiljem põsed õhetasid, oli pilt selge. Kuna olin selle nõjajahi juba pojaga läbi teinud, ei hakanud seekord nuputamagi, mis võiks põhjuseks olla. Reaktsioonina E621-le läheb mu lastel põskedel nahk punaseks ja pisut karedaks, lisaks tulevad mingid kublakesed põlvede piirkonda. Õhetus kaob päevaga, siis on põsed kuivad ja karedad, nahk läheb ilusaks umbes nädalaga. (Fotol näha ka Tiigriplika põsed mõned tunnid pärast minupoolset patustamist.)

E3

 

Aga mis mul vaja sellest paanitseda, kui laps ülitundlik on, aga ma ise ei ole? Hetkel on muidugi nii, et minu toidulaud on ka mu Tiigriplika toidulaud, kuid võiks ju arvata, et rinnaga toitmise lõpetades saan jälle süüa valimatult kõike, mis kätte satub. Aga pärast lugemist, mis see E621 on ja eriti nähes, kui kiirelt ja hullult see mu lapsi mõjutab, siis ei ole isu endalegi seda enam suhu pista. Kas pole tore, et laste saamisega võtab ka oma elu tervislikuma suuna? :)

Mis toidu- või lisaainetega te beebidel või suurematel lastel kehvad kogemused olnud on?

Elisa

 

Loe lisa:

Sarnasel teemal Mutukamoosis:

Advertisements

2 thoughts on “Oh, see kuri E!

  1. Alice

    MIna tean paljusid inimesi kes on ühel või teisel viisil toidu- ja lisainetest mõjutatud. Mina ise ja mu laps kaasaarvatud.

    Seda on proovitud väita jah, et väikestes kogustes ei mõju paljud E ained kahjulikult, AGA keegi ei ole kuskil vastavat uuringut teinud kuidas kõik need E-ained omavahel reageerivad ja kuidas inimorganismile mõjuvad. Seda enam, et erinevadi E-aineid on pea igas meie poolt kasutavates toiduainetes ja me tarbime neid rohkem kui korra päevas.

    Ja loomulikult reageerivad erinevad inimesed teatud asjadele erinevalt. Üks on allergiline mõnele toiduainele, teine mõnele E- numbrile jne.

    Seda on ennegi juhtunud, et mõne E-numbri kasutamine on ära keelatud aastaid hiljem. Väga võimalik, et nii mõnegi E-numbriga võib juhtuda sama lugu lähitulevikus.

    Puhas toit kohe kindlasti palju kasulikum ja tervislikum kui E-numbrite rikas toit :)

    Vasta
    1. mutukamoos

      Jah, ma olen ka seda meelt, et parem karta kui kahetseda (aga mitte paanitseda). Ehk et kui alternatiivi pole, siis mõned korrad E-ainet tarbida veel “ei tapa” (enamasti), kuid parem ikka süüa võimalikult puhast toitu. Seda on võimatu testida, kuidas mingid ained teatud keskkonnamõjudega koos teatud tüüpi organismile mõjuvad. Liiga-liiga paju muutujaid (iga inimene oma erineva vastupanuvõimega, erinevad keskkonamõjutused jne jne).

      Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s