Sain hiljuti vihje, et Youtube’ s on olemas eestikeelsed logopeedilised videod, mida saavad logopeedilist abi vajavad lapsed kodus koos vanematega vaadata. Videodes räägib logopeedilisi muinasjutte üks ema oma lastega. Need on hästi vahvad ja lõbusad jutukesed, mille taustal saab koos keeleharjutusi teha. Jätka lugemist
Ehk teisisõnu soolataignast kollide meisterdamise komplekt. Mainisin seda ideed ka isetehtud jõulukinkide ideede postituses, kuid siin on mul ka konkreetne näide tuua. Nimelt juhtus meil ühe sünnipäevaga selline lugu, et tellitud kink ei olnud peopäevaks veel postiga kohale jõudnud. Päris tühjade kätega ka ei tahtnud minna ja nii ma selle purgi kokku panin.
Jätkan isetehtud kinkide teemal. Seekord jagan teiega endatehtud kingitust, mis läks ühele 10-aastasele tütarlapsele. Antud juhul oli küll põhikink tütarlapselik ja romantiline papist kohver, mille puhul ma tundsin, et imelik on seda tühjana kinkida ja nii ma genereerisingi sinna sisu. Siiski ma arvan, et ka ilma kalli kohvrita saaks sellest tore kingitus.
Perekeskus Sina ja Mina korraldab sel nädalal lapsevanematele suunatud kampaania “Ole kohal”. Esmapilgul tundub nagu klassikaline leierdamine, et lugege raamatut ja mängige ning meisterdage koos. Me teame seda kõike. Aga kui ei ole seda meisterdamise soolikat. Ja mängida ka ei oska. Jätka lugemist
Kas te viimases Pere ja Kodus Merle Liivaku kolumni lugesite? Ta kirjutas seal oma pere kurjaks muutunud kukest ja sellest, kuidas nad olid sunnitud tal pea maha koksama. Ja peamiselt kirjutas ta sellest, mis tunded ja mõtted teda valdasid, et lapsed oma lemmikuna kasvatatud kukekese surmast osa pidid saama ja oli imestunud, et nad ei teinud teist nägugi kui samal pealelõunal kukesuppi sõid. Jätka lugemist
Suvi on tänuväärne aeg igasuguste sensoorsete ja kunstitegevuste tegemiseks – õues ei pea kartma, et värviste kätega tegelased su pehme mööbli või elutoa seinad ära määriks. Jätka lugemist
Ma ei tea, kas leidub lapsi, keda ei köidaks mäng veega? Minul selliseid igatahes ei ole :) Anna ämber veega kätte ja tükiks ajaks rahu majas. Abiks on väikesed kastekannud ja kopsikud. Ülal pildiv installatsioon on tehtud pasunaflöödiga (mõne-eurone leid Uuskasutuskeskusest). Ma küll lootsin sellest suuremat hitti, arvestades tohutut kogust veeseinade (waterwall) pilte Pinterestis ja mujal netiavarustes. Jätka lugemist
Ma võtan juba pikalt hoogu, et blogimise lainele tagasi saada. Suvest on juba isegi veidi piinlik kirjutada, aga päris kajastamata ka ei tahaks jätta. Mõtteid on nii palju, mida jagada, seepärast vormisin sellest lausa seeria. Nagu ka eelmisel suvel, nii ei olnud meil seekordki eriti palju struktureeritud tegevusi (ja ega ei peakski olema), seepärast lisan lihtsalt pilte hetkedest ja kohtadest ja kommenteerin mõne sõnaga. Jätka lugemist
Eelmises postituses ma tegin teile tiiru Tirtsu (4a) pisikeses toas, kus oli õige veidike ka Montessorilikke elemente. Kuna tegemist on ajutise ja väga piiratud ruumiga, siis ei ole me seal rakendanud kõiki printsiipe, mida võiks ja tahaks. Siiski koostasin teile inspiratsiooniks loetelu sellest, mida võiks silmas pidada kui sisustada lastetuba Montessori printsiipidest lähtuvalt. Varem olen ma kirjutanud ka Montessori stiilis beebitoast, mõni aasta hiljem ilmus ka järg. Jätka lugemist
Püstkojalaadse onni ehitamine oli mul pikemat aega meeles mõlkunud ja kui ükspäev lastega meie sarapuuvõsas aega veetsime, otsustasin selle ka teoks teha. Meil on seal päris palju mahalangenud oksi, mis sobisid ideaalselt konstruktsiooniks. Ma olin seni kahevahel, kas nii väikestega on veel mõtet midagi ehitada, et palju nad sellest aru saavad ja kaasa aidata oskavad jne. Kui aga Tirts teatas minu okste korjamise idee peale, et nii ei saa onni ehitada, sain aru, et just õige aeg oli tõestamaks, et onni saab väga erinevatest materjalidest ehitada :) Hiljem olen selle lause üle palju mõtisklenud ja lubasin endale, et püüan nendega koos aegajalt erinevat tüüpi onne ehitada, et näidata kui palju võimalusi on ühe asja tegemiseks. Jätka lugemist
Mutukamoos 